Sissejuhatus
See leht teisendab andmekiiruse gigabittidest sekundis (Gbps) megabaitideks sekundis (MB/s). Kasutaja sisestab väärtuse Gbps-ühikus ja näeb silmapilkselt vastavat väärtust MB/s-ühikus. Teisendustegur on täpselt 125 – iga Gbps kohta saadakse 125 MB/s. Leht võimaldab tõlkida võrguseadmete ja internetiteenuse pakkujate poolt bittides reklaamitud kiirused sellesse ühikusse, mida failisuurused ja salvestusseadmed tegelikult kasutavad.
Erinevalt selle saidi teistest andmekiiruse lehtedest, mis teisendavad ühe ja sama ühikuperekonna piires (näiteks Mbps Gbps-ks), see leht ületab teadlikult biti ja baidi vahelise lõhe. See on oluline, sest võrgukiiruseid mõõdetakse bittides, kuid failid ja salvestusmahud mõõdetakse baitides. Paljud kasutajad satuvad segadusse, kui nende 100 Mbit/s ühendus annab alla vaid 12,5 MB/s. Siinne leht kõrvaldab selle ebaselguse, rakendades täpset tegurit 125.
Miks on vaja teisendada gigabitti sekundis megabaiti sekundis?
Andmekiiruse ühikud jagunevad kahte rühma: bitipõhised (bps, kbps, Mbps, Gbps, Tbps) ja baidipõhised (B/s, kB/s, MB/s, GB/s, TB/s). Võrguseadmed – ruuterid, lülitid, kaablid – edastavad andmeid bittide kaupa. Internetiteenuse pakkujad reklaamivad ühendusi bittides: "100 Mbit/s" või "1 Gbit/s". Seevastu operatsioonisüsteemid, failihaldurid ja allalaadimishaldurid näitavad edastuskiirust baitides: "12,5 MB/s" või "125 MB/s". Kuna üks bait koosneb kaheksast bitist, tekib vajadus teisendusteguri 8 järele. Gbps-i ja MB/s-i puhul on see seos siiski pisut keerukam, sest mõlemad eesliited (giga- ja mega-) põhinevad kümnendsüsteemil (10^9 ja 10^6). Just seetõttu on täpne teisendustegur 125 – mitte 128, nagu vahel ekslikult arvatakse, kuna 1 GB võrdub 10^9 baiti, mitte 2^30 baiti.
Keskmisel kodukasutajal, kes ostab 1 Gbps internetipaketi, tekib sageli küsimus: "Miks ma ei saavuta allalaadimisel 1000 MB/s?" Vastus peitub just bittide ja baitide vahekorras ning teisendusteguris 125. Alles siis, kui mõista, et 1 Gbps = 125 MB/s, saab reaalselt prognoosida, näiteks kui kiiresti 50 GB mäng allalaaditakse: 50 GB = 50 000 MB, jagatuna 125 MB/s-ga annab 400 sekundit ehk umbes 6 minutit ja 40 sekundit.
Teisendustegur 125 – kust see tuleb?
Teguri 125 tuletamiseks tuleb lähtuda standardmääratlustest. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) defineerib:
- 1 Gbps = 10^9 bitti sekundis
- 1 bait = 8 bitti
- 1 MB = 10^6 baiti
Seega:
1 Gbps = 10^9 bitti/s
Jagame 8-ga, et saada baiti sekundis: 10^9 / 8 = 125 000 000 baiti/s
Jagame 10^6-ga, et saada megabaiti sekundis: 125 000 000 / 10^6 = 125 MB/s
Tulemuseks on täisarv 125. See on ka põhjus, miks leht kasutab täpselt seda tegurit ja ei väljenda tulemust kümnendmurruna. Vastupidine teisendus on 1 MB/s = 0,008 Gbps, sest 1 / 125 = 0,008.
Oluline on märkida, et siin kasutatakse kümnendeesliiteid (1 GB = 10^9 baiti – gigabait, 1 MB = 10^6 baiti – megabait). Kui aga räägitakse binaareesliidetest (GiB, MiB), siis 1 GiB/s = 2^30 baiti/s ja teisendustegur oleks umbes 134,22. Selles teisenduses ei kasutata binaarseid eesliiteid, kuna võrgukiirused ja tarbijatasemel seadmed tuginevad peaaegu alati kümnendprefiksile.
Kuidas leht töötab – sisendid ja väljundid
Kasutajaliides on lihtne: tekstiväli väärtuse sisestamiseks Gbps-ühikus ja nupp teisenduse käivitamiseks. Leht aktsepteerib ainult positiivseid reaalarve, sealhulgas nulli (0 Gbps teisendub 0 MB/s). Kümnendarvud on lubatud: näiteks 0,5 Gbps annab tulemuseks 62,5 MB/s. Negatiivsed arvud lükatakse tagasi kui sobimatud sisendid – see on loogiline, sest andmekiirus ei saa olla negatiivne.
Kui kasutaja sisestab teksti, jätab välja tühjaks või lisab mittenumbrilised märgid, kuvatakse veateade. Väga suured arvud, nagu 1000 Gbps (1 Tbps), teisendatakse korrektselt – 1000 Gbps = 125 000 MB/s – kuid tulemust kuvatakse piiratud täpsusega, et vältida arvutamisega seotud probleeme. Praktikas ei esine selles väärtuste vahemikus ülevoolu, sest standardsed andmekiirused jäävad tavaliselt alla mitme Tbps.
Väljundina kuvatakse arv ja ühik "MB/s". Kuna teisendustegur on täisarv, pole vaja ümardamist, välja arvatud juhul, kui sisendis on kümnendmurde, mille korrutamisel 125-ga võib tekkida murdosa (näiteks 0,1 × 125 = 12,5). Leht toetab nii täis- kui ka kümnendkohti nii sisendis kui ka väljundis.
Kes seda teisendust vajab?
Võrguadministraatorid peavad mõistma, kas 1 Gbps kaabelliin suudab toetada 125 MB/s varundusvoogu. Kui varundustarkvara näitab kiirust baitides, tuleb võrgukiirus sellele vastavaks teisendada. Administraatorid kasutavad teisendust ka liini mahu planeerimisel.
IT-tugi selgitab klientidele, miks "100 Mbit/s" ühendus annab alla vaid ~12,5 MB/s. Tihti arvavad kliendid, et neilt varastatakse kiirust, kuid tegelikult on tegemist lihtsalt ühikute erinevusega. See leht aitab tuua konkreetse arvulise tõestuse.
Kodukasutajad võrdlevad internetipakette (nt 500 Mbit/s vs 1 Gbit/s) kõvaketaste lugemiskiirustega, mida mõõdetakse MB/s. Tavalise sülearvuti kõvaketas võib lugeda 100–150 MB/s, mis vastab 0,8–1,2 Gbps-le. Nii saabki aru, et 1 Gbps ühendus võib olla piisav, kuid SSD-d (500 MB/s ja enam) nõuavad juba kiiremat võrku.
Videotoimetajad hindavad, kui kaua võtab 50 GB projekti ülekandmine üle 10 Gbps võrgu. 10 Gbps = 10 × 125 = 1250 MB/s. 50 000 MB / 1250 MB/s = 40 sekundit. Ilma teisenduseta oleks see arvutus segane.
Pilvearhitektid mõõdavad suurte andmemigratsioonide ribalaiust. Pilveteenuse pakkujad noteerivad kiirused Gbps-s, kuid salvestusklastrid töötavad MB/s-s. Näiteks 100 TB andmete teisaldamine 1 Gbps ühendusel võtaks teoreetiliselt 100 000 GB / (1 Gbps = 125 MB/s) = 800 000 sekundit ehk umbes 9,3 päeva – see on praktiline info, mida teisendusleht pakub.
Levinud eksiarvamused ja praktilised piirangud
Kõige levinum viga on eeldada, et 1 Gbps = 1000 MB/s. See tuleneb sellest, et inimesed võrdsustavad "gigabiti" ja "megabaidi" eesliiteid ilma baidi ja biti vahet arvestamata. Tegelikkuses on tegur 125, mitte 1000. Teine viga on segi ajada megabait (MB) ja megabit (Mb) ka sümbolites – suur B tähistab baiti, väike b bitti. Sageli kirjutatakse "MB/s" õigesti, kuid "Mbps" kasutatakse agregaadis.
Praktikas ei saavuta keegi teoreetilist maksimumi. TCP/IP-protokolli ülekanne lisab jaotiste päised (40 baiti TCP ja IP kohta) ning võimalikud kordused, mis vähendavad tegelikku läbilaskevõimet. Reaalsed kiirused jäävad tavaliselt 94–97% teoreetilisest (olenevalt pakettide suurusest). 1 Gbps ühendus annab seega tõenäoliselt 118–121 MB/s, mitte täpselt 125 MB/s. Ka võrgukaartide, kaablite ja ruuteri jõudlus mõjutab tulemust.
Seetõttu on oluline mõista, et teisendus annab teoreetilise maksimumi. Leht ise ei arvesta protokolli ülekulu – see on lihtsalt ühikuteisendus.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kuidas teisendada MB/s Gbps-ks?
See leht seda otseselt ei paku. Vastupidiseks teisenduseks tuleb väärtus MB/s jagada 125-ga. Näiteks 50 MB/s ÷ 125 = 0,4 Gbps. Saidi teisel lehel võib olla eraldi MB/s → Gbps teisendus.
Miks on tulemus täisarv, kui sisend on täisarv?
Sest teisendustegur 125 on täisarv. Iga täisarvulise Gbps korrutamisel 125-ga saadakse täisarvuline MB/s. Kümnendsisendite puhul võib tulemus olla kümnendmurd.
Kas leht töötab ka väga väikeste väärtustega, nagu 0,001 Gbps?
Jah. 0,001 Gbps × 125 = 0,125 MB/s. Sisestada võib nii palju kümnendkohti, kui vajalik – leht teisendab need korrektselt.
Mis vahe on Gbps ja GB/s?
Gbps on gigabitti sekundis (bitipõhine), GB/s on gigabaiti sekundis (baidipõhine). 1 Gbps = 0,125 GB/s, kuna 1 bait = 8 bitti. Selles lehes teisendatakse Gbps MB/s-ks, mis on sama, mis GB/s, kuid eesliide "mega" on 1000 korda väiksem.
Miks ma ei saa 1 Gbps ühendusega päris 125 MB/s allalaadimiskiirust?
Sest tegelikku kiirust piiravad TCP/IP protokolli ülekulu, võrguseadmete võimekus, kaabli kvaliteet ja serveri poolne ribalaius. Teoreetiline 125 MB/s on ideaalne väärtus ilma ülekanne kaotusteta. Praktikas võib olla 5–10% vähem.
Kas 0 Gbps on lubatud sisend?
Jah, null on positiivne arv. See annab väljundiks 0 MB/s. See on kasulik kontrolliks või testide tegemisel.